Ma ei oska enam mõelda, veelvähem öelda. Mu pea on naeru täis ning kõik muu on teisejärguline. Ma tunnen, et olen õnnelik kuid samas tajun, et ma pole veel tipus. Progress täis itsitamist ja surisemist. Ootan kannatamatult, tunnen kuidas nahk tagurpidi väändub ja sisikond minema lendab ning ääretu ruumi mis on täis enneolematut tunnet minusse jätab. Ma ei tea sellest tundest iseenesest midagi, iga sekund õpin seda järjest paremini tundma. Mulle meeldib see mis sa minuga teed.
0 mölinat:
Post a Comment