teipisin paberkotti

Pikk tee õnneni on veel ees, kuid paistab, et esimene samm oli edukas. Ma ei püüdnud värvida elevante roosadeks ning varestest paabulinde teha, kuid aegajalt naermine ja negatiivsete asjade asendamine positiivsetega on üks kuradima tark lüke. Mu muusikavaliku muutust märkab ka kurt kuulaja ning värvid millega mõtteid maalin ei neela enam valgust. Mu tolmuga kaetud pintslid on pestud puhtaks ning värskelt segatud värvid valmis vägitegudeks, ootan vaid seda müstilist miskit mis mu hirmunud keha servalt maha tõukaks, et suudaksin ükskord õppida lendama.