demote

Tõsi on, et aeg meid muudab, kuid nii kapitaalselt ja äratundmatuseni? Mäletan kes olin ning fantaseerin kelleks saan, kuid see kes ma hetkel olen on minu jaoks täiesti tundmatu persoon. F'd up persoon kui võib. Ma ei mäleta kuidas ma siia sattusin ning pole õrna aimugi kuidas ma siit välja pääsen aga ma tean, et kui ma seda varsti ei tee ei pruugi minust kuigi palju järele jääda. Ma olen tegelikult veendunud, et vasikavaimustus on möödas ning sind mu kallis ennast haletsev üllitis ei loe tahtlikult mitte ükski isik. Kahju sinust, rrraisk.

Heade mõtete puu mind igal võimalusel väldib
Mõeldes Sinust/Sinule, mu mõte läheb närvi

tra

Süda, mida sa teed?
Kas tuksud nii kuis käsen või lõpetan su piinad?
Süda, kes su sees?
Kas tuksud nii kuis jõuad ja rauged jõuetuna viimaks?
Süda, kaua veel?
Kas tuksud nii kuis kirjas, jooksed segaduses liiva?
Süda, kas tuksud üldse veel?

Söö sitta.

ma ei ütle sõnu seni kuni näen su silmis hirmu
naudin vaikselt hetke mil see naeratus sust irdub
tahan pureda su pahkluid, tahan läbi torgata su kopse
tahan mõnuledes jälgida kuni lämmatab sind okse

Meeste WC seinal seisis kiri: Naised, helistage.

Inimesed tulevad ja inimesed lähevad, keegi ei seisa ning kui hetkeks peatub siis vaid selleks, et tõmmata hinge ning minna edasi.

Tuleb mõelda positiivselt, mõelda, et elu on naerust ja õnnest lookas. Kuid kui vaatamata sellele läheb ikka perse, kuhu siis edasi?

tõde

Naine: Sa ei ütlegi midagi.
Mees: Ei ütle, veel.
Naine: Sa ajad mulle hirmu nahka.
Mees: Tore.
Naine: Said mis tahtsid?
Mees: Ei, seda mida sain ei osanud tahta.
Naine: Ma ei saa sinust mitte midagi aru.
Mees: Nonii.
Naine: Ma tean, et sa naudid seda.
Mees: No siis midagi ju saad aru.
Naine: See ei ole see.
Mees: See ei ole kunagi see.
Naine: Miski pole nii nagu paistab.
Mees: Ja miski mis paistabki ei ole endiselt see.
Naine: Tõde.

Kui midagi pole öelda järgneb pahatihti vaikus.

Aga ma elan ju alles esimest korda.

Ma ei oska elada. Ma oskan vaid juua ja lolli mängida. Siiralt, selles olen ma talendikas ja enneolematult osav. Võite küsida ükskõik kelle käest keda ma hetkel enam ei mäleta. Olen hobune, ainult söön ja situn..ei..joon ja kusen. Vahet ei ole. Muserdus närib mu hinge ning jõudu, et öelda kõss ei ole. Mürk on vaja minust välja imeda ning kuna ise mürgise südameni ei ulatu siis siia ma suren raisk. Aga ma ju elan alles esimest korda.

lühh

Need kes eilse koduse ülesande edukalt läbisid ning suudavad meenutada viimast hetke, istuvad vaikselt edasi ning on enda üle uhked. Kes aga kuidagi ühtegi hetke meelde tuletada ei taha, need hakkavad mälestuste tegemisega kohe pihta.

hea tunne

Hõõrusin sibulase käega silmad vesisteks. Ekraan on udune ja vaadata kipitav-valus. Selja mingi kuradi huinamuina lihas tekitab valu ning vatitunne peas ei taha kuidagi järele anda. Täna ma ei kirjuta midagi nö sügavat ja mõtestatut. Hoopis annan teile koduse ülesande. Mõelge järele, millal te viimati tegite oma armastatule midagi sellist, mida ta elu lõpuni mäletab?

Vahepeal mõistan ma sind paremini kui ennast aga teinekord ei saa ma sinust absoluutselt mitte midagi aru. Segadusse ajad.

crowded elevators smell different to midgets

Minu pokkerimängu päevad on loetud. KÕIK!

titanic

Ma ei oska enam mõelda, veelvähem öelda. Mu pea on naeru täis ning kõik muu on teisejärguline. Ma tunnen, et olen õnnelik kuid samas tajun, et ma pole veel tipus. Progress täis itsitamist ja surisemist. Ootan kannatamatult, tunnen kuidas nahk tagurpidi väändub ja sisikond minema lendab ning ääretu ruumi mis on täis enneolematut tunnet minusse jätab. Ma ei tea sellest tundest iseenesest midagi, iga sekund õpin seda järjest paremini tundma. Mulle meeldib see mis sa minuga teed.

Miks öeldakse armastus esimesest silmapilgust? Kas pimedad ei armu?

MK

See on küll vana, kuid alles nüüd sai täpseks. Varem ei olnud sel sihti, nüüd aga hakkab see vormi võtma.

olen unustatud maailmas jäädavalt
ise end tunda enam ei taha
kõik mis tahan sinust, jääda vaid
võiksid, ära jäta mind maha

pean minema ja võtma ühe viineri, ma ei suuda enam

Sometimes life gives me lemons but sometimes is just tickles me.

Pea endiselt valutab, viimane raha läks mingi kuradi saia peale ning nüüd on süda paha. Mõttetu.

Mu pea valutab ning mul pole raha toidu jaoks. Oliivihais ajab südame pahaks.

Taevas kisub kõrgeks, sügis astub maha. Jälle kukub asju diivanite taha.

Mu eneseks kehastumine on nagu sukeldumine põleva tina sisse. See on lõputu protsess iseenda poolt, iseenese vastu. Tuima valu kannatlik tuikumine veresoonte seinte vastas. Kõik mis ma teen on igavene eelmäng, maalimine kuivade värvidega kulunud lõuendile ja kui ühest tilgast peaks sirguma inimkonna päästeingel siis kurat võtaks, mina ei saa aru mille kuradi pärast on üldse tõde ja õiglus lati peale asetatud. Need kes mind kuulavad, neile kingin vabaduse mis minust välja lendas.

teipisin paberkotti

Pikk tee õnneni on veel ees, kuid paistab, et esimene samm oli edukas. Ma ei püüdnud värvida elevante roosadeks ning varestest paabulinde teha, kuid aegajalt naermine ja negatiivsete asjade asendamine positiivsetega on üks kuradima tark lüke. Mu muusikavaliku muutust märkab ka kurt kuulaja ning värvid millega mõtteid maalin ei neela enam valgust. Mu tolmuga kaetud pintslid on pestud puhtaks ning värskelt segatud värvid valmis vägitegudeks, ootan vaid seda müstilist miskit mis mu hirmunud keha servalt maha tõukaks, et suudaksin ükskord õppida lendama.

bööf

Ma vihkan seda, et mu elu keerleb ümber raha, õigemini ümber selle puudumise. Mitte ükski variant elementidest ei sisalda raha. Inimene liigub edasi vaid tänu hirmule, näljale ja sugutungile. Ei märkigi rahast. Mul ei ole tööd, autot, raha, ega ilusat näolappi. Kust kuradist ma selle armastuse peaksin veel üles korjama. Taarapunktist või supiköögist?

Punnissilmne puberteet lõi jala jõuga maha
Tunniks ilmselt supermees suunurgad rebis maha

Mul hakkas umbes 55kg kergem just.

koer

Ei ole ta sinust midagi nii huvitatud kui sa arvad. Samasugune kolge nagu iga teine kellele sülle hüpatakse. Tasuta lõunast ei ütle keegi ära aga päevast päeva sama lurri süüa ei taha keegi. Minule oled sa maitse taevast, talle igapäevane omlett. Fakt.

barjäär

Iga öö enne une tulekut ma mõtlen välja keerulisi lauseid ja kõnekäände mida võiks kõik siia kirja panna aga kui ärkan ja valgus aknast sisse paistma hakkab on mu pea puhtaks pühitud, justkui ma oleks hotelli uks millel PLEASE CLEAN lingi küljes ripub.
Kui kuulan Dagö't siis tunnen end rumalana. Ta ei kasuta müstikat vaid ennastsalgavat lihtsust ja realismi. Ma ei oska nii. Kui ma püüan olla lihtne kui valge paber siis öeldakse mulle, et olen kirju litter. Keegi ei kasuta litreid enam. See kui ollakse unikaalne ei tähenda, et ollakse kasulik.
Ma ei taha olla rosin. Tahan olla viinamari.

Herzlichen Glückwunsch zum Geburtstag, Schwester.

Sie ist der hellste stern von allen.

Nagu te teate armsad sõbrad olen ma 16 päeva järjest nina kaudu verd immitseda armastanud. Õnneks või kahjuks sain ma täna sellega varakult hakkama. Nüüd on pikk, muretu ja verevaene päev ees. Ei oska nagu midagi oodatagi enam.

pff

Raibe raibe raibe, kubemelihasevenitus. Massööridel palun helistada minu numbrile. Eelduseks soojad käed.

M-A ma nägin sind unes. Sul oli maailma kõige ilusam korter ja maailma kõige ilusam aed ja maailma kõige ilusam nuga millega sa tegid minu sisse maailma kõige ilusamad augud. Ma ei saanudki päristäpselt aru miks, helista ja anna teada.

teema kuidagi poolikuks või õhku

Ei ole üldse oluline kui paks on rahakott, kui ilus on nägu või kui vormis keha. Oluline on tunne sügavalt seest. See ei võta kaua aega kuid võib võtta poole igavesest, et seda ära tunda ning tundma õppida. Mind laastab teadmine äratundmatust tundest ja allasurutud kurbusest, sest ükskõik kui kaugele ma ka ära ei läheks siis oled SA alati täpselt seal - hologrammina või peegeldusena, sest kui püüan SIND puudutada siis hakkad sa virvendama või halvimal juhul kaod sootuks. Ma märkan, et SA kaugened, mitte vaid füüsiliselt vaid ka vaimselt. Võibolla pole see nii suur ja oluline milliseks ma seda puhkuda üritan kuid kusagil peitub tõde sellest kõigest mis meid ees ootab. Olgu see siis SINU ja minuna või meiena.
Mu vaim on kange justkui ma oleksin enda peas end tühjaks jooksnud. Ma püüan samm-samm haaval järjest vähem karta ning mõelda hoopis sellele kes ma olen, kust tulen ja kuhu lähen.

Kuukarp

Ma nüüd ei olegi päris kindel, et kas käin tiiru poes ning hakkan ääri põletama või jätan nii nagu on ja liimin lihtsalt uued raamid. Ma ei salli võltsi naeratust ja ma ei salli liigset jõudu ja vastupidavust. Ma ei räägi spordist, räägin emotsioonist. Emotsioon peab olema hõrk ja õrn ja haavatav kuid kindel ja võimas. Selline müstiline kuid sama konkreetne. Midagi Amon Tobini muusika ja Till Lindemanni hääle vahepealset. Ei saa jätta emale fakti, et Amon Tobin on musikaalne geenius. Kummardage kõik teda, ta teeb kapsalehtede ja plekk kausiga igasugusele Van Burenile ja Tiestole silmad nii ette kui ka taha. Amon sööb nende silmad ja hävitab isiksuse.

hammustan end huulde, sest et lämbumist ma vihkan
mulla lõhna keskel ihkan maitsta veelkord vihma
näha päiksekiiri, tunda põsel kogunevat soojust
kustutada sind mu elust, sest sa hävitad mu loomust

Tegelikult ma tean, et peedistatud tunnetest tuleb vaid häda ja viletsust. Seepärast ma püüan igal sammul järjest vähem karta ning rohkem olla mina ise - see kes sellele alguse lõi või vähemasti suuresti sellest osa võttis. Teie ei mõista mind ja ma olen selle üle õnnelik, sest mul oled SINA. Mu väljamõeldud muusa, mu unelm, mu mina.


Mu ajusopi kosmos täis on tunnetetolmu

newrnyd t76sbn

Ma naudin teie viha.

Ma tunnen, et olen sisemalt närbumas. Ma tean ma tean...seda ei ole näha. No ma ei imesta, vaata kui paks koor mul on. Või nahk või..

Amon Tobin - At the end of the day

Kusjuures tegelikult ma arvan, et keegi ei loe sind mu kallis üllitis. Või..või võibolla ainult SINA seal kaugel. SA muudad mind palju. Iga hommik ärgates tunnen ma, et olen pügala võrra õnnetum kuid samas...sammu võrra lähemal SINULE.

Cracking the code of humanity and ...

I think I'm falling in ...

Mormoon tehismaailmast.

Ma tahaksin olla selline sügav paranähe kelle sõnadest ei saaks lauseidki ehitada. Mataksin maha riste ja lõiguks nukke tükkideks. Rumalamad inimesed arvaksid, et ma olen eriliste võimetega õnnistus Jumalalt kuid targemad mõistaksid, et tegelikult olen ma kibestunud pubekas kes püüab oma täiesti mõttetut isiksust läbi ebastandartsete vigurite erutavaks vormida. Tegelikult tulin ma siia hoopis midagi muud kirjutama aga küll ka sellele jutule leidub oma aega ja koht.

Mulle on Sulle väike üllatus.

Ära seda kotti kergita, põhi vajub automaatselt alt ja kõik kohad saavad räpaseks. Meile kummalegi ei meeldiks see. Keegi vist küll piilus mis seal on, sest kurk on oksendamisest valus, pea on valutamisest tuim ning keha on palavikust läbimärg. Kui rääkida tunnetest ja emotsionaalsusest siis olen pankroti äärel.